Vihakõneseaduse poleemikast

Sõnavabadust ei eksisteeri. Sõnavabadust ei ole kunagi eksisteerinud. Sõnavabadust ei saa kunagi eksisteerima.

Karl Popper väitis, et maksimaalselt tolerantse ühiskonna alalhoidmiseks tuleb selle ebatolerantseid liikmeid mitte tolereerida. Vastasel juhul lõhuvad ebatolerantsed inimesed oma käitumise ja hoiakuga tolerantse ühiskonna. Väga armas! Niimoodi kirja panduna tundub see vaba ja toreda ühiskonna plaanina.

Selles lihtsustatud ja hüpoteetilises ühiskonnas, kus eksisteerivad vaid tolerantsed ning ebatolerantsed, on tingimata võimul tolerantsed, kes seavad reeglid ja normid, mida tolerantseks hoiakuteks ja käitumiseks pidada. (Kui ebatolerantsete rühm saaks hiljem võimule, siis muutuksid nende hoiakud normideks ja seeläbi muutuksid varasemad ebatolerantsed uuteks tolerantseteks ning varasemad tolerantsed uuteks mittetolerantseteks.) Seega, et ühiskonna hävimist ära hoida, on ebatolerantseid ehk teisisõnu võimuvastaseid vaja karistada ja vaigistada.

Teisisõnu on Popperi väitel maksimaalselt tolerantse ühiskonna alalhoidmiseks vaja võimul olijatel võimu vastaseid represseerida. See aga sobib ühtlasi ideaalselt iga maksimaalselt ebatolerantse, totalitaarse riigikorra iseloomustamiseks. Popperi enda formuleering võrdluses eeltooduga tähendavad ühte ja seda sama, ent kujutluspildid erinevatest ühiskondadest, mis lugeja peas tekivad, on kui öö ja päev. Taoliste keeleliste trikkide abil on võimalik sama ideed kirjeldada mitmeti ning jätta lugejale täiesti vastupidine mulje, sealjuures isegi valetamata.

Selles Substack’is lähme me aga süvitsi, ilusatest sõnadest ja lingvistilistest manipulatsioonidest kaugemale, et arutelu teemaks olevat põhjalikult mõista ning mitte jääda kinni tühja poliitilisse, propagandistlikku keelekasutusse.

Ameerika põhiseaduse esimene paragrahv sätestab muuhulgas ka sõnavabaduse: Congress shall make no law respecting an establishment of religion, or prohibiting the free exercise thereof; or abridging the freedom of speech, or of the press; or the right of the people peaceably to assemble, and to petition the Government for a redress of grievances.

(Siinkohal kasutame Ameerika põhiseadust, sest Eesti on niikuinii Ameerika vasallriik; sealmail rõhutatakse pidevalt kahe esimese paragrahvi tähtsust; siinmail on levinud arvamus Ameerikast kui toredast ja vabast maast; näeb tähtsam välja kui rääkida §1-st, mitte meie §45-st.)

Tundub igati toreda seadusena, kui mitte vaadata selle reaalset rakendust, milleks on Twitteri-meemide eest kuni 10-aastane vanglakaristus. (Sama pikk karistus samalaadse “kuriteo” eest oli Nõukogude Liidus tavapärane §58 järgi ehk nõukogudevastase agitatsiooni eest, vähemalt enne Teist maailmasõda, pärast mida see pikenes veerandiku ehk 25 aastani.)

Nii §1, §58 kui ka §45 on tühjad sõnakõlksud. Tegelikkuses on võimule vastuvõetamatu diskursus ja selle eest jagatavad karistused, seda alati ja iga režiimi puhul nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus, määratletud võimu enda suva järgi. Kui mingit režiimi iseloomustada kui et “seal (siin?) kehtib sõnavabadus”, siis väidab see, et kõnealuses režiimis ei leidu illegaalseid arvamusi. Kuid nagu just öeldud, pole sellist režiimi kunagi eksisteerinud ehk iga poliitilise korra ajal on teatud arvamused, mis on illegaalsed. (See selgitab ka provokatiivset väidet alapealkirjas.)

Kui küsida pühendunud Põhja-Korea aparatšikult (mõnelt selliselt, kes sõidab bensiinil, mitte puidul töötava autoga hommikul tööle mööda teed, mis on neli korda laiem kui Tallinn-Tartu maantee, kuid sama tiheda liiklusega kui Viivikonna-Vaivina), et kas Põhja-Koreas on sõnavabadus, siis ta vastaks, et loomulikult. Kui aga keegi kasutaks oma vastavastatud vabadust Kim Jong-un’I vastase kriitilise arvamusavaldusega, siis kirjutaks seesama aparatšik ta gulageerimisotsusele alla.

Kui keegi oleks küsinud keskaegselt vaimulikult, kas talle võib kõike pihtida, oleks ta vastanud, et loomulikult. Kui talle seepeale rääkida oma ateistlikest kalduvustest ja edusammudest nõiakunstis, oleks tuleriit kindel olnud.

(Kui küsida Caligulalt, kas tema hobune on parim valik Rooma konsuliks…; Kui küsida Ameerika ametnikult, kas Twitterisse meeme võib postitada; jne; jne; või siis – kui Eestis…)

Samas, ükski neist inimestest isegi ei valetanud. Igal režiimil on oma vastuvõetav diskursus ja oma Overtoni aken. Sellest kaugele välja jäävate teemade käsitlemine toob kaasa karistuse.

Väita, et “sõnavabadus eksisteerib”, on inimese subjektiivne hinnang režiimile, pelgalt maitse küsimus. See on võrreldav näiteks Metallica fännisärgi kandmisega. Tõik, et ühele inimesele Metallica muusika meeldib, ei tee seda muusikat universaalselt kõigile meeldivaks ehk tegemist on maitse küsimusega.

Sellest tulenevalt võib kokkuvõtlikult öelda, et mingi inimese X jaoks eksisteerib režiimis Y sõnavabadus, kui kõik inimese X poolt vastuvõetavad ideed on kooskõlas režiimi Y poolt vastuvõetavate ideedega. Teisisõnu: kui inimese Overtoni aken pole režiimi Overtoni aknast laiem.

See toob meid viimase aja populaarse poleemikani ehk nn vihakõneseaduse juurde. Iseenesest on see lihtsalt Overtoni akna pisuke ahenemine ning selle välise diskursuse eest võib edaspidi natuke trahvi või natuke aresti saada (aasta poliitvangistust pole ausalt öeldes ajalooga võrreldes eriline probleem). Kuid see on normaalne nähtus. Võimul olijad on dissidente alati pigistanud. Kuidas muidu maksimaalselt tolerantset ühiskonda alal hoida?

Säärased sündmuste voolud on naturaalsed ning vääramatud, peaaegu et loodusseadustele sarnanevad. Vastuseis taolistele seadustele on tühi tegevus, sama hästi võiks protesteerida päikesetõusu vastu. Suurte režiimide suur masinavärk liigub omas taktis nagu taevakehad ja nõrgal vastupanul on masinat toitev efekt. Kui režiim otsustab, et hirv on hobune, on tavainimesel (olenevalt karistusest) mõistlik väliselt vaikselt nõustuda (ehkki parem, kui seda kõike ignoreerida õnnestub), aga sisemiselt oma veendumused alles hoida. Vae victis!

Piduliku aja ja lõpuni lugemise puhul pakun ka väikese interaktiivse boonuse. Alljärgnev on lühike väljavõte 276 SE ehk nn vihakõneseaduse algatamise seletuskirjast. Mitu õigekeele- või vormistusviga leiate? Head Vabariigi aastapäeva!